reede, 8. november 2019

Järvselja taimeaia viletsus

Veidi ettevaatlik soov midagi ära teha viis mind Tulba taha. Aga sattusin tulemusi mittehindava ja valetava juhi alla...

Ebaõnnestunud pookimised;
pookimiste väljatuleku % on väga-väga masendav. Ja vähese kvaliteet.

Igaks juhuks lisan, et pookimise oskus pole salateadus, on vaja teada taimede füsioloogiat, õppida käsiraamatutest ja meistritelt ja kasuks tuleb ka miski, mida mina nimetan lihtsalt tunnetuseks; ka seda viimast on võimalik õppida, tuleb kogemusega.


Mõistatuslikud külvid. Kaks viimast pilti on õunapuude teise suve seemikalustest; mis kvaliteeti loodetakse nõnda saada - nõutuks tegev. Seemned on külvatud imelikult tihedalt ja jäetud pikeerimata. Tühi, aega raiskav töö on tehtud.


Veel külvipeenraid. Nende juures pahandasin taimeaia juhatajaga, et soov siit mullapalliga istikuid saada on jabur, võtsin kollased kastanid müügilt maha. Ühtlasi sain juhatajalt teda, et "õige aednik" oskab siit mullapalliga välja kaevata... poolaasta jooksul kuulsin korduvalt mõisteid "sündind aednik" ja "õige aednik". Aga neil sõnapaaridel pole mõtet peatuda.

Väsitav oli kuulata taimeaia juhataja juttu, et külvid on puukooli jätkusuutlikkuse alus. Oh, kui äraspidine kogu see värk on, algusest lõpuni. Külvamise rõõmust ikka ei piisa.
Samasse rubriiki kuulus ka jutt, et isemajandav sihtasutus ei peagi kasumit teenima. Absurd. Oskad sa sellise juures viibida? Mis see eesmärk on? Aga nii nad seal elavad.


?

Selline (omandatud) kolme võttestikuga avamaa-puukooli pidamine on puudulik. Pildil on kolmas võte; esimene ja teine on külv ja tiheistutus kõrgpeenrasse. Sellist pilti nägin elus esimest korda. Mulle on mõistetamatu metsataimede kasvatamise aegse kaheks jagatud kvartalimõõdustiku kasutamine, täiesti segane on põllupidamise süsteem... põlluraamatu pidamine antud olukorras on naeruväärselt segane, vast isegi võimatu. Segadus on Järvselja taimeaia üldine nähtus. (Põllul toimuv ei tohtinud olla minu asi!!!?)

Neid veel mõned aastad tagasi hooldatud ja laiendatud (kollektsoon)peenraid pole tarvis taga igatseda, majanduslikus plaanis oli ja on tegu hullusega.

Kauplemisel oli/on omapärane loogika - ärme taimede eest eriti hoolitse ja laseme hinna poole võrra alla, lõpuks katsume euroga lahti saada. See mõtteviis on täiega ära lörtsinud mõiste -UUS SOODUSHIND!-. Jah, tunnistan, mind ärritas sõnapaar "uus soodushind".

Nii katsusin hiina sidrunväändikule algset hinda tagasi saada.

See pole müügiplatsil erandlik punt. Tuhkpihlakas. Sossseplus. Vist olid poogitud. Kuidas sellist süsteemi hinnata? Irooniliselt: 6.50€. Jällegi kuulsin õigustamist, et meil pole taimede kasvatamiseks eraldi kohta jne, õigustamiste loetelu läheks siin kirjutades õnnetult pikaks, käsitleks kokkuvõttes kogu tootmist. Iga arukas inimene saab ju aru, et saab ka teisiti. 


Need korea vahtrad tõin müügipatsilt okaspuude vahelt ära nüüd sügisel. Kevadel nägid nad välja pleekunud hallide kuivanud latvadega. Kuivanud osa lõikasin kevade lõpus välja. Umbrohu kitkumisel ei näinud mingit mõtet, kogust arvestades lootsin tööliste peale, et ümberistutades teevad ka umbrohust puhtaks. Aga selgus, et nii siin ei tehta. 

Siin sain ühe praktikandi üheks päevaks appi, valisime tugevamad-tervemad punased vahtrad välja ja istutasime ringi.

Need jõuetud mandžuuria vahtrad istutasin kolm (kas tõesti?) aastat hiljem samasse potti tagasi. Suvel vaikselt proovisin, et kas on perspektiivne puukesi normaalsele kõrgusele kergitada ja uus muld panna. Hakkasid kasvama küll. Siin taimeaias välditakse taimede ümberistutamist kui katku. Siin kraabitakse umbrohuga pott pooltühjaks, mis tähendab, et potti jääb ka osalt umbrohu jäänuseid, puu juured jäävad vanasse toitainevaesesse mulda ja juurekael surutakse veelgi madalamale, umbrohi saab värsket kasvukeskkonda. 

Ka see kaup on e-poes müügil. Segadus taimeaias on üldine, põllul ja müügiplatsil, püsililli on siin ja seal, süsteemitult laiali.
Ühe näitena... kevadel paigutati roosid müügiplatsil kaootiliselt laiali. Roosid sain kevadel enam-vähem kokku koondada, seda läbi vaidluse, et selleks pole aega, nad on kogu aeg nõnda olnud, kus tühi koht sinna paneme ja veel jaburaid põhjusi, lõpuks taimeaia juhataja valas pisaraid, aga tehtud sain (muidugi üksi). Kuigi pilt sai parem, ei tunnistanud juhataja seda kordagi, sest toimunu oli jäik hoop tema "autoriteedile", alandas seni "saavutatut".

Sügiseni laiali olnud marjapõõsad koondasin ühele reale, kohe tekkis sortidest selge ülevaade... mis kõik jäi klientidel kevadel ja suvel avastamata, sest prügimäega võrdsustatav segadus peitis endas paljutki.

Mul pole aimugi sellise kvaliteediga maarjakaskede müügiplatsil hoidmise eesmärgist. Ja neid oli kolmes kohas, vist isegi neljas ja üksteisest täiesti eemal.

Ja need aastaid vanad ladvata püramiid?-tammed. Piinlik. Pole kahtlustki, et Järvselja taimeaia juhataja ei tunne konteiner-puukooli pidamise kunsti, tal pole ka elementaarseid teadmisi taimede füsioloogilistest vajadustest.

Kokkuvõtteks: kogu suve jooksul tegelesid neli (põhikohaga) töölist okaspuude ja lehtpuude müügiplatsil umbrohu eemaldamisega neli tundi, see oli maksimum kaks kasti näo kohta.
Tegelik vajadus oleks olnud teha kogu platsilt vähemalt neli umbrohu eemaldamise ringi. Kuna tajusin selgelt taimeaia juhataja vastutöötamise taktikat, siis tegutsesin peamiselt üksi, nii kuidas motivatsiooni jagus. Palju taimi sai uuesti kasvama ja värvi aetud, ja maha müüdud. Vaatamata jamadele sai stabiilne aastast-aastasse aastakahjum vähendatud kolmandiku peale, ilmselt veel vähemaks, aga see pole enam minu asi. (Kui juunis sai ületatud eelmise aasta teenistus, siis pöördus läbipõlenud juhataja lõpplikult veidrasse võitlusesse, nimetades rapsimist enda eest seismiseks: esmalt valetas, et oleme kasumis, aga kuna numbreid, ka vanu, ei olnud kuhugi peita, siis jätkas süüdistusega, et tahan paranenud tulemused enda saavutuseks kuulutada; lisaks valekaebused ja veel jaburaid süüdistusi.) Ega jamad minu lahkumisega sealt kuhugi kao. Taimeaia juhtimist iseloomustab jätkuvalt süsteemitu sipsimine ehk korralagedus.

Hüve ei peaks eeldama nõudlikuse vähenemist töö kvaliteeti. Odav populaarsus on odav.

Maslow' püramiidi järgi jääb Järvselja taimeaia seltskond puudulikkusvajaduste ossa:
1. füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus;
2. turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
3. armastus- ja kuuluvusvajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
4. tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele

Püramiidi tippu seal ei taheta, ei osatagi tahta, seetõttu on seal töötamine tüütu, igav, nüri.

Maslow' püramiidi ehk inimvajaduste hierarhia tipuks on eneseteostus. Eneseteostust iseloomustavad käitumistunnused: 
1. täie tähelepanuga kogemine;
2. kasvule suunatud valikute tegemine (vastandina regressioonile suunatud valikutele);
3. hinnangute langetamine endast lähtuvalt (vastandina õpitud hinnangute kordamisele);
4. kahtluse korral aus olemine, mis omakorda eeldab vastutuse võtmist;
5. julgus teistest erineda, olla mittekonformistlik või ebapopulaarne;
6. osalemine esmajärgulisusele suunatud protsessis;
7. kaasnevad tippkogemused;
8. patoloogilistest kaitsemehhanismidest loobumine.



2 kommentaari:

  1. Anonüümne13.11.19

    Nõus selle kirjeldusega. Kahjuks.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne8.1.20

    Täiesti nõus. Aastaid juba Järvselga minna ei taha... Taimedest lihtsalt kahju

    VastaKustuta