Kõrg-suvi

Laupäeval helistasin A-le, et vaadaku taevasse, kirjeldasin taevast joviaalselt ja väga kujundlikult. A. rääkis karusepäevast ja lääne-eesti rahvariietest ja kasest mis ei lase kuust alla poole vaadata, aga ta tegi väikse jalutuskäigu õue, ja nägi. Nüüd folklore.ee külastades tekkis kujund Pühast Margareetast võidetud lohega jalge all. Püha Margareeta on ka nurganaiste kaitsepühak, mis pildilt samuti võib paista. Karuse- ehk maretapäeval... karu ja kari jne. 

Pühapäeval käisin metsas. Ühe kraaviharu lähedal olles kuulsin vee vulinat. Kas tõesti on nii palju vihma olnud, et kraav vuliseb (siin blogis olen ühe sügisfoto üles pannud sealsest vee voolamisest), või äkki on seal seniavastamata allikas?? Aga hoopis kährikukutsikas vulistas kraavipõhja vees. Tema kohta päris suur bassein oli põhjasavist halliks vulistatud. Mind nähes püüdis end kõrte vahele peita, vaatas mitu korda üle õla taeva poole ja otsustas liikumatuse taktika kasuks, elusolemist reetsid selged hingeõhulained veepinnal. Armas ja totter. Tagasiteel teda enam ei kohanud.

Aias hakkas silma lõhnava kuslapuu marjade värv.

Ilmselt sama pesakonna kährikukutsikas on 'Früheste aus Neuwied'-i alumised marjad pintslisse pannud, käppadega kraabib maha ja sööb. Nägin kutsikat ühe tallatud rohuga ja marjadeta mustasõstrapõõsa alt tuta-tuta-tutta kuuseheki alla tuttamas, hoidis ilusat väikset saba paralleelselt maaga.

Selle aasta esimene kurgisaak. Nagu ikka, avamaalt.