reede, 14. september 2018

Nägin unes, et keegi avastas minu tehtud filmid "Karikas täis" ja "Piisk karikasse". Aga ma ei osanud neid kommenteerida... karikatega polnud nagu tegemist. Aga päris huvitav oli neid üle hulga aja vaadata, neis oli elukergust. Olin veidi liigutatudki, et off art mõjus oli. (-Off art- on mõiste ühest teisest unenäost, kus uudishimulik professor küsis, kas tegelen ikka kunstiga, vastasin, et teen off arti.) Unenäo emotsioonid kipuvad tihti eufoorilised olema, aga mis sellest.

Olen selle suve jooksul mitu korda A-le kurtnud, et miks mind tõsiselt ei võeta, milles asi. Aga A. peab mind mittetõsiduse eeskujuks ja nii jääb vastus saamata.
Hetk A. argipäevast.

Mõni aeg tagasi rääkisin B-le, et nägin õpetust, kuidas teha häid pilte ja et mind häiris õpetus kompositsioonist - jutt oli kolmandikele sättimisest. Minu arvates on kompositsioon hästi pildistamise juures täiesti kõrvaline asi, mis sest jälgida... ega ta ka midagi halba tee... . Esitasin B-le omapoolse maailma lihtsaima kiirkursuse kava, aga tema ütles minu teise punkti juures, et läks keeruliseks, olen eluvõõras. Mul kaks punkti ongi.

Täna A-le oma unenägu rääkides ütlesin muuseas, et olen kunsti suhtes kriitiline, et eesti fotokunstnikest meeldivad mulle ainult kaks, üks neist teeb sitanikerdisi ja ma ei tea, kas ta end fotokunstnikuks peab, mina teda pean. 
(Tegelikult meeldivad kolm.)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar