laupäev, 25. veebruar 2017

Täna, tuulega tuli maapind lund täis. Päike paistis. Vaatasin aknast valget maad nagu imeasja. Täiesti zen olin, kuni telefon tegi piiksu, tuli sõnum: "Jätsin paki ukse taha." Ja olidki pakikesed ukse taga ja ainsad inimjäljed lumel. Külaline käis mulle märkamatult, hübriidautod sõidavad vaikselt. Olin talle viimati öelnud, et viimasel ajal olen hakanud uinuma pärast päiksetõusu. Nüüd on ka minu jäljed lumel.



neljapäev, 2. veebruar 2017

KAUNIS KODUAED 12-2

Mulle toodi peotäis vanu "Kodu ja aed" ajakirju, aastakäik 2010, lehitsesin neid ja leidsin kohad, kust allikast tulevad loperdavad voolik-kujundusega aiad. Neid vahendavad Suurbritanniast Räpina Aianduskooli õpetajad Reet Palusalu ja Andres Vaasa. Kuna R. P. ja A. V. on õpetajad, siis julgen olla ka kriitiline. Tuginen oma jutus meediale ja geoportaali vaadetele. Mõlemat õpetajat peetakse Eesti esiaednikuks.
Võhandu jõe ääres olevast aiast olen kirjutanud postituses http://tulpjatulp.blogspot.com.ee/2013/11/kaunis-koduaed.html. Jään oma arvamuse juurde ka nüüd, hiljem. Minu meelest ei ole see aed ära kasutanud tugevat maastikuelementi, JÕGE, aed on ISEENESES. Lisan seekord veel ühe sarnase ebakõla (minu arvates): nimelt, teiselpool jõge olev mõjus männimets ja aia lopsakas lillepeenar on mõlemad nii intensiivsed, nagunii nad söövad vahelt jõe ära, aga ka üksteist. Selle vältimiseks peaks üleminek looduse pilti olema sujuvam või ehk teisiti välja mängitud; selleks on ju aias ruumi küll. Õpetajat ma õpetama ei hakka.
Teine, Andres Vaasa aed on joonelt sarnane, aga rõhuga puittaimedele - eriti okaspuudele. Netist lugesin, et keegi nimetas A. V. aeda iluaiaks, teda parandati, et see on kollektsioonaed. Tühi parandus. A. V.  aed on ikka visuaaliat jälgides rajatud, uues pargiosas on jäetud distants puude vaatamiseks, samuti vanas. A. V. räägib värvi ja vormi kompositsioonist. Ta toob ära oma eeskujud Inglismaalt: Adrian Bloom, Beth Chatto, John Brooks ja uue pargiosa eeskujuna Sheffieldi pargi sügisvärvide pildi. Vanas aiaosas on pilt Adrian Bloom'i aiaga võrreldes kohati nii sarnane, et üks ühele - eeskujudele toetuda pole üldse halb, nii õpib. Aga uus aiaosa, mis ümbritseb ruuduna vana aiaosa [südamikku] on kujundatud igast küljest samade mallidega - "voolikud maas joontega"; vaatamata puude mitmekesisele ilmele on aed igav, puudub aia struktuuri vaheldus - lisaks puude vahelduvale ilmele võiks ka pargi enese struktuur vahelduda, mida toetaks erinevad küljed/valguse dünaamika - näiteks üks külg võiks olla vaate-perspektiivile rajatud (aiatagune põld on asi), teine kant metsikum ja hämaram pargiosa. Ühtne kujunduslaad ei tohiks välistada aia üldpildi dünaamikat. Rohkearvuline sarnase võttega väikekompositsioonide virrvarr mõjub kujutuna.

Miks ma ei näe maastikku seotust? Mida on mul neilt õppida peale peenarde ja muru ehitamise, peenra taimeliikide-sortide tundmise ja peenras koosolemise mõju? Vormimäng esineb ainult arvukates detailides (väikekompositsioonides), üldpildis jääb nähtamatuks.